Valjala vald hõlmab 18 088 ha suuruse ala Saaremaa kesk- ja kaguosas piirnedes põhjas Leisi, läänes Pihtla, idas Laimjala ja kirdes Orissaare vallaga ning lõunas Liivi lahega. Valla struktuuri kujunemisel on olnud oluline roll looduslikel tingimustel. Aladel valla kesk-, ida- ja lõunaosas, kus kergemini haritavad mullad võimaldasid põllupidamist, tekkis ka asustus. Vanimat asustuspiirkonda Tõnija-Kalli-Koksi aladel markeerivad rohked arheoloogiamälestised. Toonastel soistel aladel valla loode- ja kirdeosas ning piki Lõve ja Maadevahe jõge puudub mõningate eranditega oluline asustus senini.

Endisele (muinas)kihelkonna südamele Valjalale on keskuse roll jäänud tänaseni. Enamus valla külasid on oma põhistruktuurilt sumbkülad, hajakülasid on rohkem rannikul (Siiksaare, Turja, Kungla), vähemal määral ka mujal (Jööri). Johtudes asustuse iseloomust on ka teedevõrk üpris tihe valla kesk- ja lõunaosas, lausa puudub aga loode- ja kirdeosas. Ajalooliselt on olulisim ühendustee välismaailmaga olnud praegune Masa-Laimjala-Tumala mnt. Kuressaare-Valjala-Kuivastu mnt valmis alles 1970-tel ja ei ole suutnud asustuse kujunemisele märkimisväärset mõju avaldada, küll aga majandusoludele.

Valla funktsionaalne jaotus on tänase ilme saanud nõukogude perioodil toimunud arengute tulemusena. Kui enne 1940-ndaid oli oma erifunktsioon pea igal külal (mis võis seisneda nt kooli, postiagentuuri, veski, savitööstuse, arsti vms olemasolus), siis kollektiviseerimise ja tsentraliseerimise perioodil asuti eelisarendama valla piirides eksisteerinud Kingissepa nim kolhoosi osakondade keskusi – Saklat, Valjalat ja Tõnijat. Tänasel päeval avaldub see nende piirkondade suuremas rahvaarvus ja põllumajandusliku suurtootmise objektide kontsentreerituses. Valjala aleviku areng intensiivistus eriti pärast Valjala 8-kl kooli avamist 1973. a-l ja ühinenud kolhooside keskuse asutamist Valjalga 1976. a-l. Siia on ehitatud nii enamus valla kortermajadest kui ka vähesed tööstusobjektid, nagu jõusöödatehas. Kallemäe piirkonna areng on olnud seotud Kallemäe Kooliga (asutatud 1940) ja NL raketibaasi seal asumisega. Vastupidiselt paljudele teistele Saaremaa valdadele säilis sel perioodil asustus ka rannikul, ilmselt on siin oluline roll kolhoosile Saare Kalur kuulunud Turja kalasadamal, mis andis tööd rannakülade inimestele. Nimetatud keskustest kaugemal asuvaid külasid iseloomustab tänapäeval enamasti väike rahvaarv (10-20) ja vananev elanikkond.

Tänaseks on vallas seega üks piirkondlik keskus – Valjala alevik kui suurim teeninduskeskus Kuressaare ning Orissaare vahel. Valla veidi väljavenitatud kuju tõttu võiks Valjala kui administratiivse keskuse asukohta pidada pigem ebasoodsaks. Seda kompenseerivad kohalikud keskused Sakla-Kallemäe ning Tõnija, kus Saklal on rohkem kultuurilis–sotsiaalse keskuse roll ja Kallemäel teenindusfunktsioon. Kokku on vallas 1 alevik ja 32 asustatud küla. Majanduslikke eeliseid loova Kuressaare-Valjala-Kuivastu mnt äärne Valjala alevik koos lähiümbrusega (Jööri) on ka valla (põllu)majanduskeskus. Rannikuvööndi ja Masa-Laimjala- Tumala mnt vaheline ala on omandamas puhkepiirkonna rolli. Ülejäänud territooriumi iseloomustab ekstensiivne maakasutus.