Sasku 9ja10 etapp

saaremaavald logo

Uus omavalitsus – Saaremaa vald

 20. oktoobril 2017 registreeris Saaremaa valla valimiskomisjon uue Saaremaa vallavolikogu liikmed.

Saaremaa vallavolikogu esimene koosseis

 

21. oktoobril 2017 jõustus Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla, Pöide valla ja Valjala valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Saaremaa vald.

Omavalitsuse sümboolikana võetakse kasutusele Saaremaa valla sümboolika, mis kinnitati 10.11 vallavolikogu istungil otsusega nr 15.

2017. aasta lõpuni jäävad senised vallavalitsused  edasi tegutsema ning toiminguid teha, abi ja nõu küsida saab senistest kohtadest ja kehtivad senised kontaktandmed. Üleminekuperioodil jäävad kättesaadavaks ka senised omavalitsuste veebilehed.

Uue Saaremaa valla uudised, vallavalitsuse ja vallavolikogu istungite ja õigusaktide kohta on kättesaadav veebilehel www.saaremaavald.ee

Senised õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist .

 

 

 

digisaar logo150Lairibaühendusega liitumine

 DigiSaar on Saare maakonna omavalitsuste ühisprojekt, mille eesmärgiks on luua saarele kaasaegne IT-taristu, mis annab võimaluse paremateks elu- ja töötingimusteks. 

 

Kui oled lairibaühendusest huvitatud, vaata lisa ja esita sooviavaldus www.digisaar.ee  .

 

saaremkPindala: 180,02 km²
Elanikke: 1355 (seisuga 1.01.2014)

Vallas on üks alevik ja 32 küla
Keskus: Valjala

 

Valjalat tuntakse Eesti ajaloos eelkõige paigana, kus lõppes muistne vabadusvõitlus. Selle sündmuse tunnistajaks on Valjala keskusest umbes poolteise kilomeetri kaugusel asuv maalinn - castrum Waldia, mida Läti Henrik oma kroonikas iseloomustab kui tugevaimat Saaremaal.

Just siin peeti 1227.aastal nõu kihelkonnavanematega ning otsustati orduväele pakkuda rahu ja vastu võtta ristiusk. Just siia lasid kristlased saavutatud võidu auks ehitada kabeli, millest juurde- ja ümberehitamiste tulemusena kujunes tänane Valjala kirik. Arhitektuuriajalugu tunneb Valjala kirikut kui vanimat säilinud maakirikut Eestimaal.