Eestlaste elujärje ja kultuuri arengus on olnud suured teened seltsidel ja ühingutel. Juba septembris 1899 aastal tulid Valjala valla edumeelsemad talumehed kokku, et asutada esimesena Saaremaal Valjala Põllumeeste Selts. Seltsi juhtis algusest kuni selle sulgemiseni 1940 aasta sügisel väsimatu koolmeister Gustav Nurm. Põllumeeste seltsi eestvedamisel asutati ka 1912 aastal esimene piimaühing Saaremaal.

Kultuuritöö korraldamisel on suuri teeneid olnud Kuressaare Eesti Seltsi Valjala Haruseltsil, mis asutati Valjalaga 1908 aastal. Esimeheks oli algusaastail Gustav Nurm ja hiljem Valjala kihelkonnakooli juhataja-köster-organist-koorijuht Jaen Paas. Selts iseseisvus 1922 aastal, kui asutati Valjala Noorte Ühing “Laine”, mille esimeheks sai Georg Lember.

1924 aastal asutati Tõnijal Haridusselts “Kalju”, esimees ja koorijuht õpetaja Aleksander Rand. 1930 loodi Haeskas Haridusselts “Leidur”, esimees ja koorijuht õpetaja Aleksander Reinem.

1931 aastal asutati Valjala Maanaiste Selts, mille esinaiseks valiti Minni Kindel.

Seltsid korraldasid laulude ja näitemängude õhtuid, korraldati õppepäevi, üheskoos peeti kõnekoosolekuid, kus harjutati ka kõnepidamise oskusi auditooriumi ees. Seltsid suleti 1940-41.

Esimesed seltsid asutati peale taasiseseisvumist jälle just külades. Külaseltside eesmärgiks on arendada oma piirkonda heaolu ja läbi ühistöö tugevdada kogukondlikke väärtusi.

Kasutatud materjal: Heinrich Männa “Ühistegevusega edukale elule”, Kuressaare 1999

Bruno Pao “Valjala”, Maalehe Raamat 1999.